top of page

Tehisintellekti määrus

Euroopa Liidu AI määrus jõustus 2. augustil 2024. See sätestab ühetaolise reeglistiku tehisintellektisüsteemide arendamisele ja kasutamisele. Määruse keskne eesmärk on tagada inimeste tervise, ohutuse ja põhiõiguste kaitse ning edendada seda, et tehisintellekti üha ulatuslikum kasutamine ühiskonnas püsiks inimkeskne ja usaldusväärne.

​

AI määrus lähtub riskipõhisusest ehk reguleeritakse üksnes teatud riski omavaid tehisintellektisüsteeme, et tagada reeglistiku sihipärasus ja proportsionaalsus. Näiteks kõrge riskiga tehisintellektisüsteemidele kaasnevad muuhulgas kohustused nagu:

  • viia läbi riskianalüüs ning võtta kasutusele vajalikud lahendused riskide maandamiseks,

  • tagada, et AI treenimisel kasutatavad andmed oleks kvaliteetsed ja asjakohased,

  • võtta kasutusele meetmeid AI lahenduse läbipaistvuse tagamiseks,

  • tagada inimjärelevalve AI kasutamise üle,

  • dokumenteerida eelkirjeldatud kohustuste täitmine,

  • logida AI kasutamine.

 

Eelkirjeldatud kõrge riskiga tehisintellektisüsteemide kohustused hakkavad kehtima osa süsteemide puhul 2026. aasta 2. augustist (määruse lisas III nimetatud süsteemide puhul) ning osade süsteemide puhul 2027. a 2. augustist (määruse lisas I nimetatud süsteemide puhul).

AI määruse artiklis 77 nimetatud asutuse määramine

​

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos justiitsministeeriumiga määrasid kolm põhiõiguste kaitsega tegelevat riigiasutust, kellele antakse täiendav õigus saada Euroopa Liidu tehisintellekti määruse (nn AI määrus) alusel kogutavat teavet.

AI määruse artikkel 77 võimaldab Euroopa Liidu liikmesriikidel anda põhiõiguste tagamise ja järelevalvega tegelevatele riigiasutustele täiendava õiguse saada ligi AI määruse alusel loodud dokumentatsioonile. Sellise õiguse eesmärk on tagada, et juhul, kui põhiõiguste kaitsega tegelev riigiasutus puutub oma eksisteeriva pädevuse raames kokku juhtumiga, mis hõlmab kõrge riskiga tehisintellekti (AI) süsteeme, siis on asutusel võimalik saada ligi asjakohasele informatsioonile vastava AI süsteemi toimimisest, kui see on asutuse jaoks vajalik oma ülesannete täitmisel.

​

Lähtuvalt asutustega läbiviidud konsultatsioonidest antakse selline teabeõigus esialgu järgmistele asutustele:

1)      Andmekaitse Inspektsioon

2)      Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

3)      Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

 

Artikkel 77 alusel nimetatavad asutused ei ole AI määruse turujärelevalveasutused ning neile ei kaasne täiendavaid kohustusi ega järelevalvepädevusi. Eelkõige saavad need asutused õiguse pääseda ligi dokumentidele, mida kõrge riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad ja kasutuselevõtjad peavad hakkama tulevikus AI määruse nõuetest tulenevalt säilitama. Samuti saavad need asutused õiguse küsida AI määruse turujärelevalvet tegevatelt asutustelt järelevalvega seotud teavet. Artikkel 77 alusel nimetatud asutused saavad ka õiguse paluda turujärelevalveasutusel viia läbi AI lahenduse tehniline testimine potentsiaalse põhiõiguste riive tuvastamiseks. AI määruse artiklis 77 nimetatud asutusi tuleb ka turujärelevalveasutuste poolt teavitada tõsistest intsidentidest, mis on seotud kõrge riskiga AI süsteemidega. Lisaks, juhul kui turujärelevalveasutused tuvastavad AI süsteemi, mis kujutab endast ohtu põhiõigustele, peavad nad asjakohasel juhul tegema eelnimetatud asutustega koostööd. 

​

Kuigi AI määrusest tulenevad kohustused hakkavad kehtima järkjärgult vahemikus 2025-2027, siis AI määruse kohaselt peavad liikmesriigid juba praegu nimetama asutused, kellele eelnimetatud teabeõigus antakse. Seda loetelu on võimalik jooksvalt täiendada, mistõttu võidakse aja jooksul lisada täiendavaid asutusi, kes põhiõiguste tagamise ja järelevalvega tegelevad ning kes soovivad kirjeldatud teabeõigusi saada.

bottom of page