Kasutuslood
Eestis on viimastel aastatel avalikus sektoris rakendatud kratte umbes 120 korral. Tehisintellekti komponendiga projekte on oma töö tõhustamiseks rakendanud umbes 60 avaliku sektori asutust. Kasutuslugude leht annab lühiülevaate läbiviidud kratiprojektidest.
Nutikad ülekäigurajad
This is placeholder text. To connect this element to content from your collection, select the element and click Connect to Data.
Tartu Linnavalitsus
Projekti algusaasta:
Bercman Technologies
Projekti algusaasta:
masinnägemine
Projekti algusaasta:
turvalisus
Projekti algusaasta:
2021
Projekti seis:
kasutusel
Nutikad ülekäigurajad muudavad masinnägemise abil reguleerimata ülekäiguraja jalakäijatele ohutumaks. Ülekäiguraja infosüsteem “näeb” liiklejaid ja hoiatab neid võimalike ohtude eest valgussignaaliga. Uue generatsiooni 5G mobiilse andmeside võimekusega nutikad ülekäigurajad võimaldavad arendada edasi lahendusi, kus nutikas ülekäigurada saadaks tulevikus ohuolukorras sõnumi autole, kus aktiveerub vajaduse korral automaatne pidurdamise juhiabisüsteem või pakirobotile teate, et on turvaline ülekäigurada ületada.
OTT
This is placeholder text. To connect this element to content from your collection, select the element and click Connect to Data.
Eesti Töötukassa
Projekti algusaasta:
CITIS, Nortal, Resta
Projekti algusaasta:
prognoosimudel
Projekti algusaasta:
majandus
Projekti algusaasta:
2018
Projekti seis:
kasutusel
Töötukassa otsustustugi OTT võtab eelmise viie aasta töötute andmete alusel treenitud masinõppe mudeli abil kokku konkreetse inimese olukorra, prognoosides tema tööle liikumise tõenäosust aasta jooksul, uuesti töötuks jäämise tõenäosust ja tuues välja asjaolud, mis seda mõjutavad. Nii saab nõustaja kiire kokkuvõtte oma kliendi olukorrast, aga samuti ka ülevaate kõikidest oma klientidest OTTi hinnangute alusel ja see võimaldab tal seada prioriteete vastavalt klientide abivajaduse ulatusele. Lisaks kasutavad OTTi hinnanguid ka nõustajate juhid, kes saavad nõustajate töökoormust ühtlasemalt jagada ja keerulisemate kliendiportfellidega nõustajaid toetada.
OnKontakt - vähipatsiendi e-tugi
This is placeholder text. To connect this element to content from your collection, select the element and click Connect to Data.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla
Projekti algusaasta:
Tervisekassa
Projekti algusaasta:
keeletehnoloogia
Projekti algusaasta:
tervis
Projekti algusaasta:
2022
Projekti seis:
kasutusel
Vähiravi kõrvaltoimetega tegelemiseks võeti kasutusele soomlaste arendatud vähipatsiendile suunatud tarkvara Kaiku Health. See võimaldab jagada ravimeeskonnale infot esilekerkinud kõrvaltoimete kohta ning saada kiiret nõu nende leevendamiseks ja raviks. Tehisintellekt annab esmased juhised, kuidas leebemate kõrvaltoimetega toime tulla ja kui patsiendil on küsimusi, saab ta oma ravimeeskonnaga ühendust võtta, kasutades selleks rakendusesisest suhtluskanalit. 2023. Aastaks kaasatakse kuni 250 Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) süsteemravi saavat soole- ja rinnavähi patsienti. Lisaks osaleb projektis PERH-i vähikeskuse partner Pärnu haigla, et testida kodulähedase vähiravi tegemisel nii patsiendi, vähikeskuse kui ka partnerhaigla ravimeeskonna koordineeritud tegutsemist kõrvaltoimete käsitlemises ja patsiendi nõustamises. Näidisprojekti käigus kogutakse patsientide tagasisidet, vahetatakse kogemusi ja avastatakse vähiravi teekonna kitsaskohti.
PPA Bürokratt
This is placeholder text. To connect this element to content from your collection, select the element and click Connect to Data.
Politsei- ja Piirivalveamet
Projekti algusaasta:
RIA, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Projekti algusaasta:
vestlusrobot
Projekti algusaasta:
ühiskond
Projekti algusaasta:
2022
Projekti seis:
kasutusel
Bürokratt tegutseb PPA kodulehel ja võtab osa inimeste pöördumistest enda kanda. Bürokratt on avaliku sektori asutuste veebilehtedel olevate juturobotite koosvõimeline võrgustik, mis võimaldab inimesel asutustelt vestlusakna kaudu kõnekeelse suhtlusega infot saada. Ta on inimese ehk kasutaja jaoks võimalus virtuaalsete assistentide abil kõnekeelse suhtlusega avalikke otseseid ja infoteenuseid kasutada.
PPA Infotelefoni (6 123 000) kõnede transkribeerimise pilootprojekt
This is placeholder text. To connect this element to content from your collection, select the element and click Connect to Data.
Politsei- ja Piirivalveamet
Projekti algusaasta:
Feelingstream
Projekti algusaasta:
keeletehnoloogia
Projekti algusaasta:
turvalisus
Projekti algusaasta:
2018
Projekti seis:
läbi viidud
Projekti käigus transkribeeriti PPA Infotelefoni kõnesid. Feelingstreami rakendus annab võimaluse saada nii statistiline ülevaade kui ka detailne arusaam klientide muredest üle mitme kliendisuhtluse kanali - kõned, emailid ja chatbot. Kliendikontaktide analüüs on kiireim ja vahetuim viis leidmaks neid kohti teenustes, millega klient hätta jääb ning mida saaks kiiresti muuta. Analüüs loob vaated juhtimislike otsuste tegemiseks, mis omakorda viib paremate ning effektivsemate avalike teenusteni.
Palgapeegel
This is placeholder text. To connect this element to content from your collection, select the element and click Connect to Data.
Sotsiaalministeerium
Projekti algusaasta:
Statistikaamet
Projekti algusaasta:
prognoosimudel
Projekti algusaasta:
majandus
Projekti algusaasta:
2022
Projekti seis:
arendamisel
Loodi rakendus, mille abil tehakse palgalõhe tuvastamine ja analüüsimine ettevõtja jaoks võimalikult lihtsaks ja kättesaadavaks, suurendamata seejuures halduskoormust ning suurendatakse ettevõtete/organisatsioonide teadlikkust ja läbipaistvust palgaebavõrdsuse ja palgalõhe osas.
Patsiendipõhised otsusetoed
This is placeholder text. To connect this element to content from your collection, select the element and click Connect to Data.
Tervisekassa
Projekti algusaasta:
Sotsiaalministeerium, TEHIK, Eesti Perearstide Selts
Projekti algusaasta:
prognoosimudel
Projekti algusaasta:
tervis
Projekti algusaasta:
2020
Projekti seis:
kasutusel
Alates 2020. aasta maist saavad perearstid ja -õed kasutada kliiniliste otsuste tugisüsteemi EBMEDS, mis paikneb tervishoiutöötajate töölaual ja annab patsiendipõhiseid soovitusi ning aitab teha otsuseid kiiremini ja kvaliteetsemalt. Kliinilise otsusetoe süsteem on Eestis esimene omataoline abivahend, kuna koondab kokku ja analüüsib inimese andmeid, näiteks viimase viie aasta diagnoosid, ravimid ja analüüsid, vererõhunäidud, elustiilinäitajad ja geneetilised riskiskoorid. Otsusetugi analüüsib algoritmide abil automaatselt patsiendiga seonduvat teavet ja koostab hoiatusi ja meeldetuletusi masinloetavate terviseandmete põhjal. Arvesse võetakse näiteks viimase viie aasta diagnoosid, ravimid, analüüsid ja protseduurid. Algoritmid tuginevad meditsiinilisel tõendusmaterjalil. Teenusesse on juurutatud ka Eesti ravijuhenditel põhinevad soovitused.
Otsusetugi annab soovitusi ja hoiatusi kui ravidokumentatsioonis on puudusi (nt vererõhu väärtust ei ole korrektselt kirja pandud) või puuduvad ravijuhistes soovitatud tegevused (nt raviplaani järgsed analüüsid on tegemata). Kõik hoiatused eeldavad selgelt kodeeritud patsiendi terviseandmeid (nt vanus, sugu, diagnoos, ravim, kaal, jt).
Personaalne õpirada
This is placeholder text. To connect this element to content from your collection, select the element and click Connect to Data.
Haridus- ja Teadusministeerium
Projekti algusaasta:
MindTitan
Projekti algusaasta:
prognoosimudel
Projekti algusaasta:
haridus
Projekti algusaasta:
2022
Projekti seis:
arendamisel
Personaliseeritud õppimise puhul toimub üleminek õpetajakeskselt õppeprotsessilt õppijakesksele, õppija saab teha valikuid lähtuvalt oma eesmärkidest, talle sobivast tempost, töövahendeist ja huvidest. Eesmärk on olemasolevate andmete põhjal töötada välja lahendused, mis võimaldaksid anda Eesti õppijale ja õpetajale tagasisidet õppeprotsessi kohta ja minna senisest kaugemale: näidata seda, mida õppija on teinud ning lisaks ka seda, miks ta nii tegi ning millised on võimalikud lüngad tema teadmistes või oskustes.
Politsei.ee andmete peal treenitud suurkeelemudel
This is placeholder text. To connect this element to content from your collection, select the element and click Connect to Data.
Riigi Infosüsteemi Amet
Projekti algusaasta:
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Projekti algusaasta:
keeletehnoloogia
Projekti algusaasta:
turvalisus
Projekti algusaasta:
2023
Projekti seis:
läbi viidud
Selleks, et parandada politsei.ee lehelt vajaliku info leitavust, viidi läbi katseprojekt Riigiteataja andmete peal suurkeelemudelite treenimiseks ja seeläbi kohandatud mudeli loomiseks. Katseprojekti raames tehti testimised Azure Open AI stuudios. Keelemudel, mille peal testiti oli ChatGPT 3,5 Turbo suurkeelemudel. Projekti tulemusel ilmnes, et eesti keeles toimib mudel kehvemini kui inglise keeles, kuigi sisendandmed olid eestikeelsed.
Päikeseparkide tuvastamine
This is placeholder text. To connect this element to content from your collection, select the element and click Connect to Data.
Maa-amet
Projekti algusaasta:
-
Projekti algusaasta:
masinnägemine
Projekti algusaasta:
keskkond
Projekti algusaasta:
2022
Projekti seis:
kasutusel
Kratt töötleb ortofotosid kaardilehtede kaupa ja tekitab potentsiaalsete päikesepaneelide kihi. Loogiliste reeglite ja olemasolevate kaardiandmete abil tulemus puhastatakse. Tuvastatud päikeseparkide ruumiandmed kannab kaardistaja Eesti topograafia andmekokku. Ühise töö tulemusel on päikeseparkide andmekiht hea ajakohasusega.
Põllukultuuride tuvastamine Sentinel-1 ja -2 aegridadelt süvaõppe meetoditega
This is placeholder text. To connect this element to content from your collection, select the element and click Connect to Data.
Maaeluministeerium
Projekti algusaasta:
SA Eesti Teadusagentuur, PRIA
Projekti algusaasta:
prognoosimudel
Projekti algusaasta:
keskkond
Projekti algusaasta:
2020
Projekti seis:
kasutusel
Projekti raames arendati koos Eesti ülikoolidega välja Eesti oludesse sobivat metoodikat põllukultuuride tuvastamiseks. Uuring kombineeris satelliitide Sentinel 1 ja 2 andmeid mullatüübi, päeva keskmise õhutemperatuuri ja sademete kohta ning näitas, et põllukultuuride klassidest on võimalik tuvastada üle 90% täpsusega kartulit, põldhernest ja -uba, suvi- ja talirapsi ning -rüpsi, maisi, rukist, talinisu ja -otra. Piisava täpsusega ei olnud võimalik tuvastada marja- ja viljapuude istandusi ning porgandit ja peeti.
Välja arendatud metoodika on kavas kasutusele võtta nii PRIA-s kui ka Eesti riigi hüvanguks laiemalt – objektiivse ja ühtlase kvaliteediga põllumajandusstatistika tegemiseks.
Pöördumiste märgendaja
This is placeholder text. To connect this element to content from your collection, select the element and click Connect to Data.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Projekti algusaasta:
Texta
Projekti algusaasta:
keeletehnoloogia
Projekti algusaasta:
ühiskond
Projekti algusaasta:
2021
Projekti seis:
kasutusel
Sissetulevate kirjade märgendamine. Projekti eesmärgiks oli olemasoleva andmestiku (aastatel 2018-2021 tehtud pöördumised) baasil TTJA pöördumiste märgendaja tehnilise lahenduse edasiarenduse detailanalüüs ja tehnilise lahenduse edasiarendus (mudelite treenimine), liidestamine TTJA e-postisüsteemiga ning töötajate väljaõpe.