Ilme abil saab otsida fotograafilisi jäädvustusi nii tuntud ajaloolistest isikutest kui ka oma esivanematest nende välimuse põhjal. Nimelt kasutab Ilme näotuvastustarkvara, et leida Rahvusarhiivi fotode andmebaasist Fotis isikuid, kelle näod on kõige sarnasemad üleslaaditud fotol kujutatule. Otsimiseks tuleb vaid huvipakkuv foto laadida Ilme keskkonda, kus toimub fotodelt nägude tuvastamine ja nende võrdlemine üle poole miljoni fotoga alates 1840. aastatest. Umbes kolme miljoni näo seast tagastatakse foto üleslaadijale 24 tunni jooksul e-kirja teel kõige sarnasemad vasted PDF-failina.

Eesti esimene isejuhtiv esimese/viimase kilomeetri sõiduk ehitati aastal 2018 Tallinna Tehnikaülikooli poolt. See on buss, millel pole traditsioonilist juhirooli ning liikumine toimub sensorite, radarite ja lidarite abil. Nüüdseks on isejuhtivat bussi, mis on nimeks saanud iseAuto, arendatud edasi nii kaugele, et 2020. aasta suvel andis Maanteeamet loa sellel ka tavaliikluses liigelda. Esimene testimine toimus 2020. aasta suvel Ülemiste City tänavatel 2,4 km pikkusel ringil, kus bussiga teenindati selle piirkonna inimesi kindlal liinil iga päev kell 10–16.
Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) alustas 2023. kevadel Rae vallas erinevate liikuvusteenuste ühendamiseks mõeldud andmevahetusplatvormi MaaS XT (MaaS eXchange and Transformation) katsetusi. Katseperioodil sõitis Järvekülas isejuhtiv minibuss, mis kogus platvormile vajalikke andmeid.
MaaS XT lahendus on FinEst Targa Linna Tippkeskuse ja TalTechi autonoomsete sõidukite uurimisgrupi poolt välja töötatud andmevahetuse platvorm, mis võimaldab turvaliselt siduda erinevaid liikuvusega seotud teenuseid. Kui seni peavad reisijad palju vaeva nägema erinevate sõiduplaanide, teenusepakkujate ja transpordiviiside vahel valides, siis MaaS XT võimaldab kõigil teenustel omavahel infot jagada ja pakkuda reisijale tervikpilti erinevatest võimalustest. Reisija jaoks muutub kogu protsess märkamatuks ning ühest punktist teise jõudmiseks tuleb sisestada vaid reisi algus- ja lõpp-punkt ning kellaajad. Peamine lisandväärtus tekib aga kohalikele omavalitsustele, mis aitab viia ühistransporditeenuse nõudepõhiseks ja kus saab arvestada kodaniku vajadustega, pakkudes personaliseeritud teenust.

Eestis toodetud Auve Techi iseauto ehk isejuhtiv kaheksakohaline sõiduk teenindas reisijaid marsruudil Tartu kesklinn - ERM - Tartu kesklinn. Kaks kuud kestva projekti eesmärk oli teha järgmine samm autonoomsete sõidukite saamisel linnatranspordi loomulikuks osaks. Iseauto ühendas Tartu Linnamuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi kesklinnaga, pakkudes inimestele võimalust katsetada uuenduslikku, keskkonnasõbralikku ja vajaduspõhiselt toimivat ühistransporti. Liin töötas 2021. aasta septembri algusest kahe kuu jooksul kolmapäevast pühapäevani.

Satelliidipõhistel jääproduktidel põhinev kaardirakendus, milles testiti ka masinõppe rakendamist.

Projekti raames loodi prototüübid aerolaserskaneerimise ning drooniseire baasil. Need on kasutatavad ehitustegevuse kaardistamiseks ja ehitusprotsessi jälgimiseks. Näidisprotseduurid on esitatud nii hoonete kui teedeehituse kohta. Aerolaserskaneerimise baasil loodud prototüüp lähtub Maa-ameti kõrgusandmetest, mille rakendusfookus on ehitusprojekti erinevatel staadiumidel. Drooniseire baasil loodud prototüübid lähtuvad projekti raames kogutud andmetest.

Projekti käigus loodi kolm prototüüpi: 1) tuleohu hindamine ja prognoos; 2) põlengu leviku algoritm; 3) ökosüsteemidele tekitatud kahju ning ärahoitud kahju tuvastamine ja hindamine.

Iga-aastase Eesti metsade statistilise inventuuri (SMI) käigus tehakse alates 1999. aastast välimõõtmisi 5600 proovitükil. Andmete põhjal saadakse statistilised hinnangud metsaressursi kohta, mis on riikliku aruandluse ja metsapoliitika kujundamise aluseks. Projekti eesmärgiks on töötada välja Eesti SMI jaoks sobiv metoodika multispektraalsete kosmosepiltide ja lennukitelt tehtava laserskaneerimise andmete kasutamiseks, et saada metsaressursi hinnangud kaartidena. Projekti käigus otsitakse lahendusi puistute liigilise koosseisu, kõrguse ja tüvemahu hinnangute kaartide koostamiseks kasutades proovitükkidel kasvavate puude täpseid mõõtmisandmeid mudelite sisendina. Tulemused on kasutavad nii metsade seireks kui ka puistute tasemel majandusotsuste kavandamiseks.

Isikut tõendava dokumendi ning tehingus osaleva inimese isikusamasuse aitab turvaliselt tuvastada Eestis arendatud Veriffi biomeetriline näotuvastustehnoloogia. Kaugtõestamine pole kindlasti võrreldav suhtluse või toimingu tegemisega Skype-i või Zoomi vahendusel. Uut süsteemi valmistati ette aastaid, sest notariaalsete toimingute puhul on toimingus osalejaga isikusamasuse ja tegeliku tahte tuvastamine kriitilise tähtsusega. Notariaalsete toimingute võimaldamine distantsilt polnud vajalik ainult pandeemiatingimustes, aga ka tavaolukorras, kus üks tehinguosaline asub Eestist kaugel ning siia reisimine oleks aeganõudev, kulukas või muul põhjusel raskendatud.

Riigikontrolli jaoks on varasemates auditites olnud avalikes kanalites (tele-, raadio- ja välimeedia) tehtava valimiskampaania tuvastamine ning jäädvustamine töömahukas ja ebaefektiivne. Lisaks, nii nagu reklaam liigub järjest enam sotsiaalmeedia kanalitesse, kasutavad ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused elanike teavitamisel järjest enam erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid. Samas ei ole sotsiaalmeedia kanalites (Facebook, Instagram, Twitter) levitatavat infot võimalik tagantjärele tuvastada. Seetõttu ei ole ka Riigikontrollil võimalik kontrollida, kas neid kanaleid on kasutatud poliitilises erahuvis. Avaliku raha eest väljaantavate infolehtede ja sotsiaalmeedia igapäevane monitoorimine ja käsitsi kontrollimine on Riigikontrolli ametnike jaoks ebamõistlikult aja- ja ressursimahukas, mistõttu soovib Riigikontroll probleemi lahendamiseks leida efektiivset IT rakendust.

Bürokratt tegutseb Keskkonnaameti kodulehel ja võtab osa inimeste pöördumistest enda kanda. Bürokratt on avaliku sektori asutuste veebilehtedel olevate juturobotite koosvõimeline võrgustik, mis võimaldab inimesel asutustelt vestlusakna kaudu kõnekeelse suhtlusega infot saada. Ta on inimese ehk kasutaja jaoks võimalus virtuaalsete assistentide abil kõnekeelse suhtlusega avalikke otseseid ja infoteenuseid kasutada.

Politsei- ja Piirivalveamet kasutab automaatse kiirusjärelevalve teostamiseks kiiruskaameraid. Kiiruskaamerate eesmärk on tõsta iga liikleja turvalisust Eesti teedel. Inimelude säästmiseks on vaja tõhusat liiklusjärelevalvet, mille üks osa on tehnilised vahendid - kiiruskaamerad, kuna kaamera jäädvustab iga kiiruse ületamise, soodustab see oluliselt liikluseeskirja järgimist, mis omakorda aitab vähendada liiklusõnnetuste arvu ja parandab tervikuna liikluskultuuri. Automaatse kiiruskaamera eelis politseipatrulli kasutatavate kiiruse mõõtmise seadmete ees on efektiivsus rikkumise avastamisel ja ajavõit selle vormistamisel. Trahviotsus koos vaidlustusvormiga saadetakse sõiduki vastutavale kasutajale koheselt peale tuvastamist. Tööprotsessid on maksimaalselt automatiseeritud ja menetlusega tegelevate inimeste arv on minimaalne;

Klassifitseerija aitab teksti märgendada ehk teemade kaupa kategoriseerida ehk klassifitseerida. Võttes aluseks sissetulevad meilid, suudab Klassifitseerija määrata, mis klassi sissetulev meil kuulub (eeldusel, et klassid on eelnevalt määratud ja treeningandmeid on piisavalt).
See omakorda loob võimaluse automatiseerida korduvad ülesanded juba kasutusel olevate tööriistade kaudu (näiteks Outlooki ärireeglid). Näiteks saab suunata ühe klassiga meilid automaatselt edasi menetlusse või vastutava isiku meilile. Teatud klasside puhul saaks kasutada automaatset vastust. Andmed, mis lähevad Klassifitseerija treeninguks, ei lahku kunagi asutuse kontrolli alt ning neid on võimalik enne treeningut anonümiseerida.