Analüüsid ja uuringud
Tutvu valdkondlike tellitud analüüside ja uuringute tulemitega.
ANDMED
Põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia ja nõuete koostamise analüüs
03.06.2024
Analüüsi raames vaadati põhjalikult sisse 2023.a. lõpus kehtinud põhiandmete regulatsioonile ja sellega seotud probleemidele. Eesti eesmärk on järjest tõhustada andmete ühekordse küsimise printsiibi rakendamist, ehk kasvavalt ristkasutada juba riigi käes olevaid andmeid teenuste osutamiseks kodanikele ja ettevõtjatele. 2022. aasta lõpus viis MKM koos teiste haldusaladega läbi probleemide kaardistuse (vastava taustadokumendi leiad altpoolt), mille järgi on muresid näiteks põhiandmete õigusliku definitsiooni ja sellest tulenevate põhiandmete kaardistamise ning avalikustamise praktiliste lahenduste ebaühtlusega, samuti on ebaühtlane ristkasutamiseks pakutavate andmete kvaliteedi ning andmeid jagavate teenuste töökindlusega, eelkõige aegkriitiliste andmekasutusjuhtude jaoks.
2024. märtsis Ernst & Young Baltic AS poolt valminud analüüsis otsiti lahendusi neile ja teistele põhiandmete probleemidele. Analüüsi raames loodi ja piloteeriti esialgset metoodikat mis võimaldab asutustel täpsemalt kaardistada oma põhiandmed sisulist väärtust omavate andmeobjektide tasandil ja hinnata andmeobjektide olulisust asutusesiseste ja -väliste kasutajate jaoks. Piloteerimiseks valmis metoodikast ka esialgne töövahend, mis võimaldab asutustel andmete kaardistamise ja olulisuse hindamise lihtsalt läbi viia ning visualiseerida andmete mõju, väärtust ja hetkekvaliteeti. Töövahend on kasulikuks tööriistaks andmejuhtidele kelle ülesandeks on tuvastada asutuste kõige tähtsamad andmed ning juhtida nende haldamiseks ja kvaliteedi tagamiseks vajalikke ressursse. Lisaks metoodikale ja tööriistale valmisid analüüsi käigus soovitused asutustele ja riigile tervikuna põhiandmete halduse ja ristkasutuse olukorra parandamiseks näiteks läbi keskse koordinatsiooni tõhustamise (nn andmearhitekti rolli sisse seadmine), oskuste kasvatamise ja tarkvaralise toe taseme tõstmise vaatest. Samuti loodi õigusanalüüs, mis on sisendiks MKMi ja JUMi koostöös 2024. a. läbi viidavale andmete valdkonna õigusandluse muudatusvajaduste kaardistusele.
Tutvu põhiandmete olulisuse analüüsi ja teiste materjalidega:
Tutvu põhiandmete uuringu taustamaterjalidega:
Privaatsuskaitse tehnoloogiate uuring
31.03.2023
Privaatsuskaitse tehnoloogiad (PET-id) aitavad tagada andmekaitset näiteks teenuste tasandil ning aitavad muu hulgas vältida ebavajalike andmete töötlust (minimaalsus) või võimalikke lekkeid. Privaatsustehnoloogiate rakendamiseks on Eestis astutud esimesi samme, kuid seda väga aeglaselt. Seetõttu oleks abiks laiapindsem käsitlus võimalikest PET-ide rakendamisvõimalustest ja riskidest – sõltuvalt siis sellest, millisel eesmärgil ja kus neid kasutada saab.
Uuringu tulemused on ülekantavad kogu avalikus sektoris, aga ka kasulikud meie erasektori vastavasisulise ekspertiisi arendamiseks. Uuring aitab luua selgust eraettevõtetele, kes sooviks pakkuda privaatsuskaitse tehnoloogial põhinevaid lahendusi. Seega on sel laiem mõju, seda ka era- ja avaliku sektori vahelisele andmetöötlusele.
Tutvu privaatsuskaitse tehnoloogiate uuringu ja teiste materjalidega:
Nõusolekuteenuse analüüs
Antud analüüsi eesmärgiks oli analüüsida nõusolekuteenust valdkondade üleselt (üldosa) ja koostada terviseandmete (TIS, Retseptikeskus) näitel teenuse tervikkontseptsioon ning hinnata, kuivõrd see on rakendatav ka teiste riiklike andmekogude puhul.
Tutvu nõusolekuteenuse analüüsiga siin.
Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs
Käesoleva analüüsi eesmärk oli anda ülevaade sellest, milliseid riiklikes andmekogudes ja registrites olevaid andmeid vajatakse uute teenuste arendamiseks, samuti selgitada välja, kas ja kuidas on nimetatud andmed käesoleval hetkel selliste teenuste arendamise vaates kättesaadavad.
Tutvu analüüsiga siin.
BÜROKRATT
03.02.2023
Uuring võimaldab aru saada reaalsete kasutajate ootustest ja vajadustest teenuste tarbimisel ning seeläbi seada ka konkreetsed sihid Bürokrati arendamisel. Oluline on mõista, et Bürokrati kasutamise eelduseks on teatud kriitiliste teenuste koondumine keskkonda, millele tulevikus võivad lisanduda vähem kriitilised/prioriteetsed teenused. Eelpooltoodust tulenevalt on Bürokrati arendamise meeskonnal tekkinud vajadus tellida Bürokrati kasutajauuring, mis annab vastused järgnevatele küsimustele:
-
Millised on prioriteetsed teenused?
-
Millised tehnilised lahendused tagavad Bürokrati kõrge kasutatavuse?
-
Millised on kasutajate hirmud, eelarvamused ?
-
Millised on eeldused Bürokrati kasutamisel?
Kasutajauuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga. Uuringu viis läbi Civitta Eesti AS. Uuringut rahastati Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) allikatest.
Tutvu Bürokrati funktsionaalsuste kasutajauuringuga siin.
2021
Selle projekti käigus analüüsimegi, kas kliendipöördumisi on võimalik ning mõistlik üle riigi, ministeeriumi ja asutuse tasemel klassifitseerida ning mida selle efektiivseimaks tegemiseks tuleks teha. Samuti toome välja, millega tasuks edaspidi arvestada, millised on riskid, kas projekt tasuks ära ning millised on vajalikud tegevused jätkuarendusteks. Lisaks lõime kliendipöördumiste klassifitseerimise PoC-i kontseptsiooni tehnoloogiliseks katsetamiseks, mille kirjelduse ja asutustele juhendi kliendipöördumiste märgendamiseks.
Tutvu detailanalüüsiga siin.
04.12.2020
Alternatiivsete kanalite kasutamise analüüsi- ja pilootprojekti eesmärgiks on analüüsida võimalusi, kuidas lihtsustada ja muuta efektiivsemaks suhtlust riigi ja kodanike vahel kasutades kaasaegseid kommunikatsioonikanaleid ja nende pakutavaid võimalusi. Kanalite all peetakse siinkohal silmas vestlusel (chat) põhinevaid rakendusi nagu näiteks Facebook Messenger, WhatsApp, Apple iMessages, Signal, jt. Uute kanalite kasutuselevõtu puhul on oluline, et paraneks kasutajakogemus, väheneks riigipoolne halduskoormus ning laieneks kaasatavate kodanike hulk. Projekt valmis perioodil 09.2020-12.2020 koostöös MKM, RIA, PRIA ja Solita spetsialistidega.
Tutvu alternatiivsete kanalite kasutamise analüüsi ja pilootprojekti detailanalüüsiga siin.
2019-2020
Bürokrati juturoboti eelanalüüs kaardistab soove, vajadusi ja nõudeid, mille arvestamine on tarvilik, et luua Eesti Vabariigi riigiametite ülest kodanikke abistavat juturobotit. Dokumendis käsitletakse sisu, mis on rakendatav proof of concept lahenduse ehitamiseks - ning vähemal määral ka nõudeid jätkuprojektidele. Tutvu Bürokrati juturoboti eelanalüüsiga siin.
Bürokrati juturoboti järelanalüüsi dokumendis antakse ülevaade projekti käigus loodud Bürokrati prototüübist ning sisend
toodangus töötava Bürokrati loomiseks.Tutvu Bürokrati juturoboti järelanalüüsiga siin.